hooaeg

Estonian

Etymology

From hoog (“impetus”) +‎ aeg (“time”).

Noun

hooaeg (genitive hooaja, partitive hooaega)

1. season, period, epoch

   Sellel sarjal on viis hooaega.

   This series has five seasons.

Declension

Declension of hooaeg (ÕS type 22u/leib, eg-j gradation)
		singular	plural
nominative		hooaeg	hooajad
accusative	nom.
	gen.	hooaja
genitive			hooaegade
partitive		hooaega	hooaegu hooaegasid
illative		hooaega hooajasse	hooaegadesse hooajusse
inessive		hooajas	hooaegades hooajus
elative		hooajast	hooaegadest hooajust
allative		hooajale	hooaegadele hooajule
adessive		hooajal	hooaegadel hooajul
ablative		hooajalt	hooaegadelt hooajult
translative		hooajaks	hooaegadeks hooajuks
terminative		hooajani	hooaegadeni
essive		hooajana	hooaegadena
abessive		hooajata	hooaegadeta
comitative		hooajaga	hooaegadega