kuupäev

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Noun

[edit]

kuupäev (genitive kuupäeva, partitive kuupäeva)

  1. date (point in time)

Declension

[edit]
Declension of kuupäev (ÕS type 22i/külm, length gradation)
singular plural
nominative kuupäev kuupäevad
accusative nom.
gen. kuupäeva
genitive kuupäevade
partitive kuupäeva kuupäevi
kuupäevasid
illative kuupäeva
kuupäevasse
kuupäevadesse
kuupäevisse
inessive kuupäevas kuupäevades
kuupäevis
elative kuupäevast kuupäevadest
kuupäevist
allative kuupäevale kuupäevadele
kuupäevile
adessive kuupäeval kuupäevadel
kuupäevil
ablative kuupäevalt kuupäevadelt
kuupäevilt
translative kuupäevaks kuupäevadeks
kuupäeviks
terminative kuupäevani kuupäevadeni
essive kuupäevana kuupäevadena
abessive kuupäevata kuupäevadeta
comitative kuupäevaga kuupäevadega

Further reading

[edit]