põhiline

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From põhi +‎ -line.

Pronunciation

[edit]

Adjective

[edit]

põhiline (genitive põhilise, partitive põhilist, comparative põhilisem, superlative kõige põhilisem)

  1. main, principal, most important
    Põhiline teraviljakultuur oli oder.
    The main crop was barley.

Declension

[edit]
Declension of põhiline (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative põhiline põhilised
accusative nom.
gen. põhilise
genitive põhiliste
partitive põhilist põhilisi
illative põhilisse
põhilisesse
põhilistesse
põhilisisse
inessive põhilises põhilistes
põhilisis
elative põhilisest põhilistest
põhilisist
allative põhilisele põhilistele
põhilisile
adessive põhilisel põhilistel
põhilisil
ablative põhiliselt põhilistelt
põhilisilt
translative põhiliseks põhilisteks
põhilisiks
terminative põhiliseni põhilisteni
essive põhilisena põhilistena
abessive põhiliseta põhilisteta
comitative põhilisega põhilistega