viir

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From Proto-Finnic *viiru.

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈviːr/, [ˈviːr]
  • Hyphenation: viir
  • Rhymes: -iːr

Noun

[edit]

viir (genitive viiru, partitive viiru)

  1. stripe
  2. pennant, pennon, pendant

Declension

[edit]
Declension of viir (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative viir viirud
accusative nom.
gen. viiru
genitive viirude
partitive viiru viire
viirusid
illative viiru
viirusse
viirudesse
viiresse
inessive viirus viirudes
viires
elative viirust viirudest
viirest
allative viirule viirudele
viirele
adessive viirul viirudel
viirel
ablative viirult viirudelt
viirelt
translative viiruks viirudeks
viireks
terminative viiruni viirudeni
essive viiruna viirudena
abessive viiruta viirudeta
comitative viiruga viirudega

Further reading

[edit]