väimees
Jump to navigation
Jump to search
Estonian[edit]
Etymology[edit]
From väi (“son-in-law”) + mees (“man”).
Noun[edit]
väimees (genitive väimehe, partitive väimeest)
Declension[edit]
Declension of väimees
| singular (ainsus) | plural (mitmus) | |
|---|---|---|
| nominative (nimetav) | väimees | väimehed |
| genitive (omastav) | väimehe | väimeeste |
| partitive (osastav) | väimeest | väimehi |
| illative (sisseütlev) | väimehesse | väimeestesse |
| inessive (seesütlev) | väimehes | väimeestes |
| elative (seestütlev) | väimehest | väimeestest |
| allative (alaleütlev) | väimehele | väimeestele |
| adessive (alalütlev) | väimehel | väimeestel |
| ablative (alaltütlev) | väimehelt | väimeestelt |
| translative (saav) | väimeheks | väimeesteks |
| terminative (rajav) | väimeheni | väimeesteni |
| essive (olev) | väimehena | väimeestena |
| abessive (ilmaütlev) | väimeheta | väimeesteta |
| comitative (kaasaütlev) | väimehega | väimeestega |