linnus

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

linn (city) +‎ -us

Noun

[edit]

linnus (genitive linnuse, partitive linnust)

  1. (archaeology) fortified settlement
  2. (archaeology) ruins of a fortified settlement

Declension

[edit]
Declension of linnus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative linnus linnused
accusative nom.
gen. linnuse
genitive linnuste
partitive linnust linnuseid
illative linnusesse linnustesse
linnuseisse
inessive linnuses linnustes
linnuseis
elative linnusest linnustest
linnuseist
allative linnusele linnustele
linnuseile
adessive linnusel linnustel
linnuseil
ablative linnuselt linnustelt
linnuseilt
translative linnuseks linnusteks
linnuseiks
terminative linnuseni linnusteni
essive linnusena linnustena
abessive linnuseta linnusteta
comitative linnusega linnustega

See also

[edit]

Noun

[edit]

linnus

  1. inessive singular of lind

Further reading

[edit]
  • linnus in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • linnus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009