arutlus

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

arutlema +‎ -us

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈɑrutlus/, [ˈɑrutlus]
  • Hyphenation: a‧rut‧lus

Noun

[edit]

arutlus (genitive arutluse, partitive arutlust)

  1. discussion, discourse (an exchange of thoughts and opinions involving several participants)
    Synonyms: arutelu, arutus

Declension

[edit]
Declension of arutlus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative arutlus arutlused
accusative nom.
gen. arutluse
genitive arutluste
partitive arutlust arutlusi
illative arutlusse
arutlusesse
arutlustesse
arutlusisse
inessive arutluses arutlustes
arutlusis
elative arutlusest arutlustest
arutlusist
allative arutlusele arutlustele
arutlusile
adessive arutlusel arutlustel
arutlusil
ablative arutluselt arutlustelt
arutlusilt
translative arutluseks arutlusteks
arutlusiks
terminative arutluseni arutlusteni
essive arutlusena arutlustena
abessive arutluseta arutlusteta
comitative arutlusega arutlustega

References

[edit]
  • arutlus in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • arutlus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009