tundma

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *tuntëdak, from Proto-Uralic *tumte-, from which also Finnish tuntea and Hungarian tud.

Verb

tundma (da-infinitive tunda)

1. to feel
2. to know

   Kas sa tunned neid inimesi? ― Do you know these people?

Inflection

Conjugation of tundma (ÕS type 34/saatma, nd-nn gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	tunnen	ei tunne	1st sing.	olen tundnud	ei ole tundnud pole tundnud
2nd sing.	tunned		2nd sing.	oled tundnud
3rd sing.	tunneb		3rd sing.	on tundnud
1st plur.	tunneme		1st plur.	oleme tundnud
2nd plur.	tunnete		2nd plur.	olete tundnud
3rd plur.	tunnevad		3rd plur.	on tundnud
passive	tuntakse	ei tunta	passive	on tuntud	ei ole tuntud pole tuntud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	tundsin	ei tundnud	1st sing.	olin tundnud	ei olnud tundnud polnud tundnud
2nd sing.	tundsid		2nd sing.	olid tundnud
3rd sing.	tundis		3rd sing.	oli tundnud
1st plur.	tundsime		1st plur.	olime tundnud
2nd plur.	tundsite		2nd plur.	olite tundnud
3rd plur.	tundsid		3rd plur.	oli tundnud
passive	tunti	ei tuntud	passive	oli tuntud	ei olnud tuntud polnud tuntud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	tunneksin	ei tunneks	1st sing.	tundnuksin oleksin tundnud	ei tundnuks ei oleks tundnud poleks tundnud
2nd sing.	tunneksid		2nd sing.	tundnuksid oleksid tundnud
3rd sing.	tunneks		3rd sing.	tundnuks oleks tundnud
1st plur.	tunneksime		1st plur.	tundnuksime oleksime tundnud
2nd plur.	tunneksite		2nd plur.	tundnuksite oleksite tundnud
3rd plur.	tunneksid		3rd plur.	tundnuksid oleksid tundnud
passive	tuntaks	ei tuntaks	passive	oleks tuntud	ei oleks tuntud poleks tuntud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	tunne	ära tunne	2nd sing.	ole tundnud	ära ole tundnud
3rd sing.	tundku	ärgu tundku	3rd sing.	olgu tundnud	ärgu olgu tundnud
1st plur.	tundkem	ärme tunneme ärme tunne ärgem tundkem	1st plur.	olgem tundnud	ärme oleme tundnud ärme ole tundnud ärgem olgem tundnud
2nd plur.	tundke	ärge tundke	2nd plur.	olge tundnud	ärge olge tundnud
3rd plur.	tundku	ärgu tundku	3rd plur.	olgu tundnud	ärgu olgu tundnud
passive	tuntagu	ärgu tuntagu	passive	olgu tuntud	ärgu olgu tuntud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	tundvat	ei tundvat	active	olevat tundnud	ei olevat tundnud polevat tundnud
passive	tuntavat	ei tuntavat	passive	olevat tuntud	ei olevat tuntud polevat tuntud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	tundma	tuntama	nominative	tunda	olla tundnud
illative		—	inessive	tundes	olles tundnud
inessive	tundmas		participle	active	passive
elative	tundmast		present	tundev	tuntav
translative	tundmaks		past	tundnud	tuntud
abessive	tundmata		negative	tundmatu	—

Derived terms

• asjatundja

Võro

Etymology

From Proto-Finnic *tuntëdak, from Proto-Uralic *tumte-.

Verb

tundma (da-infinitive tundaq, first-person singular present tunnõ)

1. to know
2. to feel

Inflection

This verb needs an inflection-table template.