hüüd

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Alemannic German

[edit]

Adverb

[edit]

hüüd

  1. (Uri, prevocalic) Alternative form of hüt (today)

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

Derived from hüüdma (to call, to shout).

Pronunciation

[edit]
This entry needs pronunciation information. If you are familiar with the IPA then please add some!

Noun

[edit]

hüüd (genitive hüüu, partitive hüüdu)

  1. shout, scream, cry

Inflection

[edit]
Declension of hüüd (ÕS type 22e/riik, d-ø gradation)
singular plural
nominative hüüd hüüud
accusative nom.
gen. hüüu
genitive hüüdude
partitive hüüdu hüüde
hüüdusid
illative hüüdu
hüüusse
hüüdudesse
inessive hüüus hüüdudes
elative hüüust hüüdudest
allative hüüule hüüdudele
adessive hüüul hüüdudel
ablative hüüult hüüdudelt
translative hüüuks hüüdudeks
terminative hüüuni hüüdudeni
essive hüüuna hüüdudena
abessive hüüuta hüüdudeta
comitative hüüuga hüüdudega

Derived terms

[edit]

Further reading

[edit]
  • hüüd”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • hüüd”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • hüüd in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)