hüüdsõna

Estonian

Etymology

From hüüd +‎ sõna. Coined by Estonian journalist and composer Karl August Hermann in 1884.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈhyːd̥ˌsɤnɑ/, [ˈ(h)yːd̥ˌsɤnɑ]
• Rhymes: -ɤnɑ
• Hyphenation: hüüd‧sõ‧na

Noun

hüüdsõna (genitive hüüdsõna, partitive hüüdsõna)

1. (grammar) interjection

   Synonym: (uncommon) interjektsioon

Declension

Declension of hüüdsõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
		singular	plural
nominative		hüüdsõna	hüüdsõnad
accusative	nom.
	gen.	hüüdsõna
genitive			hüüdsõnade
partitive		hüüdsõna	hüüdsõnu hüüdsõnasid
illative		hüüdsõnna hüüdsõnasse	hüüdsõnadesse hüüdsõnusse
inessive		hüüdsõnas	hüüdsõnades hüüdsõnus
elative		hüüdsõnast	hüüdsõnadest hüüdsõnust
allative		hüüdsõnale	hüüdsõnadele hüüdsõnule
adessive		hüüdsõnal	hüüdsõnadel hüüdsõnul
ablative		hüüdsõnalt	hüüdsõnadelt hüüdsõnult
translative		hüüdsõnaks	hüüdsõnadeks hüüdsõnuks
terminative		hüüdsõnani	hüüdsõnadeni
essive		hüüdsõnana	hüüdsõnadena
abessive		hüüdsõnata	hüüdsõnadeta
comitative		hüüdsõnaga	hüüdsõnadega

References

• hüüdsõna in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “hüüdsõna”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009