berkeelium

From Wiktionary, the free dictionary
Archived revision by Linshee (talk | contribs) as of 05:13, 11 February 2022.
(diff) ← Older revision | Latest revision (diff) | Newer revision → (diff)
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]
Chemical element
Bk
Previous: kuurium (Cm)
Next: kalifornium (Cf)

Etymology

[edit]

English berkelium.

Noun

[edit]

berkeelium (genitive berkeeliumi, partitive berkeeliumi or berkeeliumit)

  1. berkelium

Declension

[edit]
Declension of berkeelium (ÕS type 19/seminar, no gradation)
singular plural
nominative berkeelium berkeeliumid
accusative nom.
gen. berkeeliumi
genitive berkeeliumide
partitive berkeeliumi berkeeliume
berkeeliumisid
illative berkeeliumi
berkeeliumisse
berkeeliumidesse
berkeeliumesse
inessive berkeeliumis berkeeliumides
berkeeliumes
elative berkeeliumist berkeeliumidest
berkeeliumest
allative berkeeliumile berkeeliumidele
berkeeliumele
adessive berkeeliumil berkeeliumidel
berkeeliumel
ablative berkeeliumilt berkeeliumidelt
berkeeliumelt
translative berkeeliumiks berkeeliumideks
berkeeliumeks
terminative berkeeliumini berkeeliumideni
essive berkeeliumina berkeeliumidena
abessive berkeeliumita berkeeliumideta
comitative berkeeliumiga berkeeliumidega
Declension of berkeelium (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative berkeelium
accusative nom.
gen. berkeeliumi
genitive
partitive berkeeliumit
illative berkeeliumisse
inessive berkeeliumis
elative berkeeliumist
allative berkeeliumile
adessive berkeeliumil
ablative berkeeliumilt
translative berkeeliumiks
terminative berkeeliumini
essive berkeeliumina
abessive berkeeliumita
comitative berkeeliumiga