kariutuminen

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Finnish[edit]

Etymology[edit]

kariutua +‎ -minen

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /ˈkɑriu̯tuminen/, [ˈkɑ̝riu̯ˌt̪umine̞n]
  • Rhymes: -uminen
  • Syllabification(key): ka‧riu‧tu‧mi‧nen

Noun[edit]

kariutuminen

  1. verbal noun of kariutua
    1. foundering, going on the rocks

Declension[edit]

Inflection of kariutuminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative kariutuminen kariutumiset
genitive kariutumisen kariutumisten
kariutumisien
partitive kariutumista kariutumisia
illative kariutumiseen kariutumisiin
singular plural
nominative kariutuminen kariutumiset
accusative nom. kariutuminen kariutumiset
gen. kariutumisen
genitive kariutumisen kariutumisten
kariutumisien
partitive kariutumista kariutumisia
inessive kariutumisessa kariutumisissa
elative kariutumisesta kariutumisista
illative kariutumiseen kariutumisiin
adessive kariutumisella kariutumisilla
ablative kariutumiselta kariutumisilta
allative kariutumiselle kariutumisille
essive kariutumisena kariutumisina
translative kariutumiseksi kariutumisiksi
abessive kariutumisetta kariutumisitta
instructive kariutumisin
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of kariutuminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
first-person singular possessor
singular plural
nominative kariutumiseni kariutumiseni
accusative nom. kariutumiseni kariutumiseni
gen. kariutumiseni
genitive kariutumiseni kariutumisteni
kariutumisieni
partitive kariutumistani kariutumisiani
inessive kariutumisessani kariutumisissani
elative kariutumisestani kariutumisistani
illative kariutumiseeni kariutumisiini
adessive kariutumisellani kariutumisillani
ablative kariutumiseltani kariutumisiltani
allative kariutumiselleni kariutumisilleni
essive kariutumisenani kariutumisinani
translative kariutumisekseni kariutumisikseni
abessive kariutumisettani kariutumisittani
instructive
comitative kariutumisineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative kariutumisesi kariutumisesi
accusative nom. kariutumisesi kariutumisesi
gen. kariutumisesi
genitive kariutumisesi kariutumistesi
kariutumisiesi
partitive kariutumistasi kariutumisiasi
inessive kariutumisessasi kariutumisissasi
elative kariutumisestasi kariutumisistasi
illative kariutumiseesi kariutumisiisi
adessive kariutumisellasi kariutumisillasi
ablative kariutumiseltasi kariutumisiltasi
allative kariutumisellesi kariutumisillesi
essive kariutumisenasi kariutumisinasi
translative kariutumiseksesi kariutumisiksesi
abessive kariutumisettasi kariutumisittasi
instructive
comitative kariutumisinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative kariutumisemme kariutumisemme
accusative nom. kariutumisemme kariutumisemme
gen. kariutumisemme
genitive kariutumisemme kariutumistemme
kariutumisiemme
partitive kariutumistamme kariutumisiamme
inessive kariutumisessamme kariutumisissamme
elative kariutumisestamme kariutumisistamme
illative kariutumiseemme kariutumisiimme
adessive kariutumisellamme kariutumisillamme
ablative kariutumiseltamme kariutumisiltamme
allative kariutumisellemme kariutumisillemme
essive kariutumisenamme kariutumisinamme
translative kariutumiseksemme kariutumisiksemme
abessive kariutumisettamme kariutumisittamme
instructive
comitative kariutumisinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative kariutumisenne kariutumisenne
accusative nom. kariutumisenne kariutumisenne
gen. kariutumisenne
genitive kariutumisenne kariutumistenne
kariutumisienne
partitive kariutumistanne kariutumisianne
inessive kariutumisessanne kariutumisissanne
elative kariutumisestanne kariutumisistanne
illative kariutumiseenne kariutumisiinne
adessive kariutumisellanne kariutumisillanne
ablative kariutumiseltanne kariutumisiltanne
allative kariutumisellenne kariutumisillenne
essive kariutumisenanne kariutumisinanne
translative kariutumiseksenne kariutumisiksenne
abessive kariutumisettanne kariutumisittanne
instructive
comitative kariutumisinenne
third-person possessor
singular plural
nominative kariutumisensa kariutumisensa
accusative nom. kariutumisensa kariutumisensa
gen. kariutumisensa
genitive kariutumisensa kariutumistensa
kariutumisiensa
partitive kariutumistaan
kariutumistansa
kariutumisiaan
kariutumisiansa
inessive kariutumisessaan
kariutumisessansa
kariutumisissaan
kariutumisissansa
elative kariutumisestaan
kariutumisestansa
kariutumisistaan
kariutumisistansa
illative kariutumiseensa kariutumisiinsa
adessive kariutumisellaan
kariutumisellansa
kariutumisillaan
kariutumisillansa
ablative kariutumiseltaan
kariutumiseltansa
kariutumisiltaan
kariutumisiltansa
allative kariutumiselleen
kariutumisellensa
kariutumisilleen
kariutumisillensa
essive kariutumisenaan
kariutumisenansa
kariutumisinaan
kariutumisinansa
translative kariutumisekseen
kariutumiseksensa
kariutumisikseen
kariutumisiksensa
abessive kariutumisettaan
kariutumisettansa
kariutumisittaan
kariutumisittansa
instructive
comitative kariutumisineen
kariutumisinensa