kiiruhtaminen

Definition from Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Finnish[edit]

Etymology[edit]

kiiruhtaa +‎ -minen

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /ˈkiːruhtɑminen/, [ˈkiːruhˌt̪ɑmine̞n]
  • Rhymes: -ɑminen
  • Syllabification(key): kii‧ruh‧ta‧mi‧nen

Noun[edit]

kiiruhtaminen

  1. hurrying, hastening (going quickly)

Declension[edit]

Inflection of kiiruhtaminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative kiiruhtaminen kiiruhtamiset
genitive kiiruhtamisen kiiruhtamisten
kiiruhtamisien
partitive kiiruhtamista kiiruhtamisia
illative kiiruhtamiseen kiiruhtamisiin
singular plural
nominative kiiruhtaminen kiiruhtamiset
accusative nom. kiiruhtaminen kiiruhtamiset
gen. kiiruhtamisen
genitive kiiruhtamisen kiiruhtamisten
kiiruhtamisien
partitive kiiruhtamista kiiruhtamisia
inessive kiiruhtamisessa kiiruhtamisissa
elative kiiruhtamisesta kiiruhtamisista
illative kiiruhtamiseen kiiruhtamisiin
adessive kiiruhtamisella kiiruhtamisilla
ablative kiiruhtamiselta kiiruhtamisilta
allative kiiruhtamiselle kiiruhtamisille
essive kiiruhtamisena kiiruhtamisina
translative kiiruhtamiseksi kiiruhtamisiksi
instructive kiiruhtamisin
abessive kiiruhtamisetta kiiruhtamisitta
comitative kiiruhtamisineen
Possessive forms of kiiruhtaminen (type nainen)
possessor singular plural
1st person kiiruhtamiseni kiiruhtamisemme
2nd person kiiruhtamisesi kiiruhtamisenne
3rd person kiiruhtamisensa

Verb[edit]

kiiruhtaminen

  1. nominative of fourth infinitive of kiiruhtaa