rüütelkond

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian[edit]

Etymology[edit]

From rüütel +‎ -kond.

Noun[edit]

rüütelkond (genitive rüütelkonna, partitive rüütelkonda)

  1. knighthood

Declension[edit]

Declension of rüütelkond (ÕS type 22i/külm, d-n gradation)
singular plural
nominative rüütelkond rüütelkonnad
accusative nom.
gen. rüütelkonna
genitive rüütelkondade
partitive rüütelkonda rüütelkondi
rüütelkondasid
illative rüütelkonda
rüütelkonnasse
rüütelkondadesse
rüütelkonnisse
inessive rüütelkonnas rüütelkondades
rüütelkonnis
elative rüütelkonnast rüütelkondadest
rüütelkonnist
allative rüütelkonnale rüütelkondadele
rüütelkonnile
adessive rüütelkonnal rüütelkondadel
rüütelkonnil
ablative rüütelkonnalt rüütelkondadelt
rüütelkonnilt
translative rüütelkonnaks rüütelkondadeks
rüütelkonniks
terminative rüütelkonnani rüütelkondadeni
essive rüütelkonnana rüütelkondadena
abessive rüütelkonnata rüütelkondadeta
comitative rüütelkonnaga rüütelkondadega

Further reading[edit]

  • rüütelkond”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009