tälja

See also: talja

Swedish

Etymology 1

From Old Swedish tælghia, from Old Norse telgja, from Proto-Germanic *talgijaną.

Verb

tälja

1. to carve (in wood)

Conjugation

Conjugation of tälja (weak)

	Active		Passive
Infinitive	tälja		täljas
Supine	täljt		täljts
Imperative	tälj		—
Imper. plural1	täljen		—
	Present	Past	Present	Past
Indicative	täljer	täljde	täljs, täljes	täljdes
Ind. plural1	tälja	täljde	täljas	täljdes
Subjunctive2	tälje	täljde	täljes	täljdes
	Participles
Present participle	täljande
Past participle	täljd
1 Archaic. 2 Dated. See the appendix on Swedish verbs.

Related terms

• täljkniv

Etymology 2

From Old Swedish tælia, from Old Norse telja, from Proto-Germanic *taljaną, from Proto-Indo-European *dol-, *del-.

Verb

tälja

1. (archaic) to tell, to recount, to count

Conjugation

Conjugation of tälja (weak)

	Active		Passive
Infinitive	tälja		täljas
Supine	täljt		täljts
Imperative	tälj		—
Imper. plural1	täljen		—
	Present	Past	Present	Past
Indicative	täljer	täljde	täljs, täljes	täljdes
Ind. plural1	tälja	täljde	täljas	täljdes
Subjunctive2	tälje	täljde	täljes	täljdes
	Participles
Present participle	täljande
Past participle	täljd
1 Archaic. 2 Dated. See the appendix on Swedish verbs.

or (archaic)

Conjugation of tälja (weak)

	Active		Passive
Infinitive	tälja		täljas
Supine	talt		talts
Imperative	tälj		—
Imper. plural1	täljen		—
	Present	Past	Present	Past
Indicative	täljer	talde	täljs, täljes	taldes
Ind. plural1	tälja	talde	täljas	taldes
Subjunctive2	tälje	talde	täljes	taldes
	Participles
Present participle	täljande
Past participle	tald
1 Archaic. 2 Dated. See the appendix on Swedish verbs.

Related terms

• täljare
• förtälja