tõeline

From Wiktionary, the free dictionary
Archived revision by Joonas07 (talk | contribs) as of 14:55, 3 November 2019.
Jump to navigation Jump to search

Estonian

Etymology

From tõsi +‎ -line.

Pronunciation

Adjective

tõeline (genitive tõelise, partitive tõelist, comparative tõelisem, superlative kõige tõelisem)

  1. real, actual
  2. (figuratively) great, perfect

Declension

Declension of tõeline (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative tõeline tõelised
accusative nom.
gen. tõelise
genitive tõeliste
partitive tõelist tõelisi
illative tõelisse
tõelisesse
tõelistesse
tõelisisse
inessive tõelises tõelistes
tõelisis
elative tõelisest tõelistest
tõelisist
allative tõelisele tõelistele
tõelisile
adessive tõelisel tõelistel
tõelisil
ablative tõeliselt tõelistelt
tõelisilt
translative tõeliseks tõelisteks
tõelisiks
terminative tõeliseni tõelisteni
essive tõelisena tõelistena
abessive tõeliseta tõelisteta
comitative tõelisega tõelistega