kõnekeel
Jump to navigation
Jump to search
Estonian[edit]
Etymology[edit]
Noun[edit]
kõnekeel (genitive kõnekeele, partitive kõnekeelt)
- a language as it is commonly spoken, a vernacular, colloquial language
Declension[edit]
| Declension of kõnekeel (ÕS type 13/suur, length gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | kõnekeel | kõnekeeled | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | kõnekeele | ||
| genitive | kõnekeelte | ||
| partitive | kõnekeelt | kõnekeeli | |
| illative | kõnekeelde kõnekeelesse |
kõnekeeltesse kõnekeelisse | |
| inessive | kõnekeeles | kõnekeeltes kõnekeelis | |
| elative | kõnekeelest | kõnekeeltest kõnekeelist | |
| allative | kõnekeelele | kõnekeeltele kõnekeelile | |
| adessive | kõnekeelel | kõnekeeltel kõnekeelil | |
| ablative | kõnekeelelt | kõnekeeltelt kõnekeelilt | |
| translative | kõnekeeleks | kõnekeelteks kõnekeeliks | |
| terminative | kõnekeeleni | kõnekeelteni | |
| essive | kõnekeelena | kõnekeeltena | |
| abessive | kõnekeeleta | kõnekeelteta | |
| comitative | kõnekeelega | kõnekeeltega | |
Derived terms[edit]
Further reading[edit]
- “kõnekeel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009