õnnelik

Estonian

Etymology

From õnn (“happiness”) +‎ -lik. Cognate to Finnish onnellinen.

Pronunciation

• IPA^(key): /ɤnːelˈik/

Adjective

õnnelik (genitive õnneliku, partitive õnnelikku, comparative õnnelikum, superlative kõige õnnelikum or õnnelikem)

1. happy
2. lucky

Declension

Declension of õnnelik (ÕS type 25/õnnelik, kk-k gradation)

	singular	plural
nominative	õnnelik	õnnelikud
accusative	õnneliku	õnnelikud
genitive	õnneliku	õnnelike õnnelikkude
partitive	õnnelikku	õnnelikke õnnelikkusid
illative	õnnelikku õnnelikusse	õnnelikesse õnnelikkudesse
inessive	õnnelikus	õnnelikes õnnelikkudes
elative	õnnelikust	õnnelikest õnnelikkudest
allative	õnnelikule	õnnelikele õnnelikkudele
adessive	õnnelikul	õnnelikel õnnelikkudel
ablative	õnnelikult	õnnelikelt õnnelikkudelt
translative	õnnelikuks	õnnelikeks õnnelikkudeks
terminative	õnnelikuni	õnnelikeni õnnelikkudeni
essive	õnnelikuna	õnnelikena õnnelikkudena
abessive	õnnelikuta	õnneliketa õnnelikkudeta
comitative	õnnelikuga	õnnelikega õnnelikkudega

Derived terms

• õnnelikult

Further reading

• õnnelik in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
• õnnelik in Eesti keele seletav sõnaraamat
• õnnelik in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
• õnnelik in Sõnaveeb