küsimus
Definition from Wiktionary, the free dictionary
Contents
Estonian[edit]
Etymology[edit]
From küsima. Cognate with Finnish kysymys.
Pronunciation[edit]
Noun[edit]
küsimus (genitive küsimuse, partitive küsimust)
- question
-
Mul on küsimus.
- I have a question.
-
Declension[edit]
Inflection of küsimus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | küsimus | küsimused |
| accusative | küsimuse | küsimused |
| genitive | küsimuse | küsimuste |
| partitive | küsimust | küsimusi |
| illative | küsimusse küsimusesse |
küsimustesse küsimusisse |
| inessive | küsimuses | küsimustes küsimusis |
| elative | küsimusest | küsimustest küsimusist |
| allative | küsimusele | küsimustele küsimusile |
| adessive | küsimusel | küsimustel küsimusil |
| ablative | küsimuselt | küsimustelt küsimusilt |
| translative | küsimuseks | küsimusteks küsimusiks |
| terminative | küsimuseni | küsimusteni |
| essive | küsimusena | küsimustena |
| abessive | küsimuseta | küsimusteta |
| comitative | küsimusega | küsimustega |
