kukkel

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From dialectal or Baltic German Kuckel, ultimately from a Baltic language, compare Latvian kukulis, Lithuanian kukulys. First attested in 1869.

Pronunciation

[edit]
  • IPA(key): /ˈkukːel/, [ˈkukːel]
  • Rhymes: -ukːel
  • Hyphenation: kuk‧kel

Noun

[edit]

kukkel (genitive kukli, partitive kuklit)

  1. bun, loaf (a small round loaf of bread)

Declension

[edit]
Declension of kukkel (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative kukkel kuklid
accusative nom.
gen. kukli
genitive kuklite
partitive kuklit kukleid
illative kuklisse kuklitesse
kukleisse
inessive kuklis kuklites
kukleis
elative kuklist kuklitest
kukleist
allative kuklile kuklitele
kukleile
adessive kuklil kuklitel
kukleil
ablative kuklilt kuklitelt
kukleilt
translative kukliks kukliteks
kukleiks
terminative kuklini kukliteni
essive kuklina kuklitena
abessive kuklita kukliteta
comitative kukliga kuklitega

Compounds

[edit]

References

[edit]
  • kukkel in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • kukkel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • Jüri Viikberg (2024) “kukkel”, in [YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles [High German Loanwords in the Estonian Language] (in Estonian) (online dictionary)