pühamu

Estonian

Etymology

From püha (“holy, saint, sacred”) +‎ -mu. Coined by Estonian terminologist and lexicographer Johannes Voldemar Veski in 1928.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈpyhɑmu/
• Hyphenation: pü‧ha‧mu
• Rhymes: -ɑmu

Noun

pühamu (genitive pühamu, partitive pühamut)

1. sanctuary
   1. Sacred place or building related or consecrated to gods and worship.

      Piibel annab selge vastuse küsimusele: Mis on pühamu?

      The Bible gives a clear answer to the question: What is a sanctuary?

Declension

Inflection of pühamu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)

	singular	plural
nominative	pühamu	pühamud
accusative	pühamu	pühamud
genitive	pühamu	pühamute
partitive	pühamut	pühamuid
illative	pühamusse	pühamutesse pühamuisse
inessive	pühamus	pühamutes pühamuis
elative	pühamust	pühamutest pühamuist
allative	pühamule	pühamutele pühamuile
adessive	pühamul	pühamutel pühamuil
ablative	pühamult	pühamutelt pühamuilt
translative	pühamuks	pühamuteks pühamuiks
terminative	pühamuni	pühamuteni
essive	pühamuna	pühamutena
abessive	pühamuta	pühamuteta
comitative	pühamuga	pühamutega