piiratus

Estonian

Etymology

From piirama (“to limit”) +‎ -us.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈpiːrɑtus/, [ˈpiːrɑtˑus]
• Rhymes: -iːrɑtus
• Hyphenation: pii‧ra‧tus

Noun

piiratus (genitive piiratuse, partitive piiratust)

1. restrictedness, limitedness; definiteness, finiteness
   1. lacking of sufficiency

      võimaluste piiratus ― the limitedness of opportunities

   2. inadequacy; narrow-mindedness

      vaimne piiratus ― lack of mental capacity

Declension

Declension of piiratus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
		singular	plural
nominative		piiratus	piiratused
accusative	nom.
	gen.	piiratuse
genitive			piiratuste
partitive		piiratust	piiratusi
illative		piiratusse piiratusesse	piiratustesse piiratusisse
inessive		piiratuses	piiratustes piiratusis
elative		piiratusest	piiratustest piiratusist
allative		piiratusele	piiratustele piiratusile
adessive		piiratusel	piiratustel piiratusil
ablative		piiratuselt	piiratustelt piiratusilt
translative		piiratuseks	piiratusteks piiratusiks
terminative		piiratuseni	piiratusteni
essive		piiratusena	piiratustena
abessive		piiratuseta	piiratusteta
comitative		piiratusega	piiratustega

References

• piiratus in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “piiratus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009