poeg

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian[edit]

Etymology[edit]

From Proto-Finnic *poika, from Proto-Uralic *pojka.

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /ˈpoe̯ɡ̊/, [ˈpoe̯ɡ̊]
  • Rhymes: -oeɡ
  • Hyphenation: poeg

Noun[edit]

poeg (genitive poja, partitive poega)

  1. son (of a human)
  2. offspring (of an animal)

Declension[edit]

Declension of poeg (ÕS type 22i/külm, eg-j gradation)
singular plural
nominative poeg pojad
accusative nom.
gen. poja
genitive poegade
partitive poega poegi
poegasid
illative poega
pojasse
poegadesse
pojisse
inessive pojas poegades
pojis
elative pojast poegadest
pojist
allative pojale poegadele
pojile
adessive pojal poegadel
pojil
ablative pojalt poegadelt
pojilt
translative pojaks poegadeks
pojiks
terminative pojani poegadeni
essive pojana poegadena
abessive pojata poegadeta
comitative pojaga poegadega

Compounds[edit]

References[edit]

  • poeg in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • poeg”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009