riik

See also: riik'

Estonian

Etymology

Borrowed from Low German riek, Swedish rike or Old Swedish rīke.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈriːk/, [ˈriːkˑ]
• Hyphenation: riik
• Rhymes: -iːk

Noun

riik (genitive riigi, partitive riiki)

1. state, country, polity
2. government (mostly the Estonian government)

Declension

Declension of riik (ÕS type 22e/riik, k-g gradation)

	singular	plural
nominative	riik	riigid
accusative	riigi	riigid
genitive	riigi	riikide
partitive	riiki	riike riikisid
illative	riiki riigisse	riikidesse riigesse
inessive	riigis	riikides riiges
elative	riigist	riikidest riigest
allative	riigile	riikidele riigele
adessive	riigil	riikidel riigel
ablative	riigilt	riikidelt riigelt
translative	riigiks	riikideks riigeks
terminative	riigini	riikideni
essive	riigina	riikidena
abessive	riigita	riikideta
comitative	riigiga	riikidega
Notes	1) The long illative singular form with -sse is rarely used for this declension type.

Derived terms

• riiklik

Descendants

• → Ingrian: riikki

Further reading

• riik in Eesti keele seletav sõnaraamat
• riik in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
• riik in Sõnaveeb