tüüp

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

Most likely from German Typ.

Noun

[edit]

tüüp (genitive tüübi, partitive tüüpi)

  1. type
  2. (colloquial) guy, bloke

Declension

[edit]
Declension of tüüp (ÕS type 22e/riik, p-b gradation)
singular plural
nominative tüüp tüübid
accusative nom.
gen. tüübi
genitive tüüpide
partitive tüüpi tüüpe
tüüpisid
illative tüüpi
tüübisse
tüüpidesse
tüübesse
inessive tüübis tüüpides
tüübes
elative tüübist tüüpidest
tüübest
allative tüübile tüüpidele
tüübele
adessive tüübil tüüpidel
tüübel
ablative tüübilt tüüpidelt
tüübelt
translative tüübiks tüüpideks
tüübeks
terminative tüübini tüüpideni
essive tüübina tüüpidena
abessive tüübita tüüpideta
comitative tüübiga tüüpidega