tiiger

See also: Tiiger

Estonian

Etymology

From German Tiger.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈtiːɡ̊er/, [ˈtʲiːɡ̊er]
• Rhymes: -iːɡer
• Homophone: Tiiger
• Hyphenation: tii‧ger

Noun

tiiger (genitive tiigri, partitive tiigrit)

1. tiger

Declension

Declension of tiiger (ÕS type 2/õpik, no gradation)
		singular	plural
nominative		tiiger	tiigrid
accusative	nom.
	gen.	tiigri
genitive			tiigrite
partitive		tiigrit	tiigreid
illative		tiigrisse	tiigritesse tiigreisse
inessive		tiigris	tiigrites tiigreis
elative		tiigrist	tiigritest tiigreist
allative		tiigrile	tiigritele tiigreile
adessive		tiigril	tiigritel tiigreil
ablative		tiigrilt	tiigritelt tiigreilt
translative		tiigriks	tiigriteks tiigreiks
terminative		tiigrini	tiigriteni
essive		tiigrina	tiigritena
abessive		tiigrita	tiigriteta
comitative		tiigriga	tiigritega

Further reading

• “tiiger”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “tiiger”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• tiiger in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)