vastustaminen

Definition from Wiktionary, the free dictionary
Jump to: navigation, search

Finnish[edit]

Verb[edit]

vastustaminen

  1. Fourth infinitive of vastustaa in nominative case.

Declension[edit]

Inflection of vastustaminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative vastustaminen vastustamiset
genitive vastustamisen vastustamisten
vastustamisien
partitive vastustamista vastustamisia
illative vastustamiseen vastustamisiin
singular plural
nominative vastustaminen vastustamiset
accusative nom.? vastustaminen vastustamiset
gen. vastustamisen
genitive vastustamisen vastustamisten
vastustamisien
partitive vastustamista vastustamisia
inessive vastustamisessa vastustamisissa
elative vastustamisesta vastustamisista
illative vastustamiseen vastustamisiin
adessive vastustamisella vastustamisilla
ablative vastustamiselta vastustamisilta
allative vastustamiselleˣ vastustamisilleˣ
essive vastustamisena vastustamisina
translative vastustamiseksi vastustamisiksi
instructive vastustamisin
abessive vastustamisetta vastustamisitta
comitative vastustamisineen

Synonyms[edit]