önmagunk

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Hungarian[edit]

Etymology[edit]

ön- +‎ magunk

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): [ˈømːɒɡuŋk]
  • Hyphenation: ön‧ma‧gunk
  • Rhymes: -uŋk

Pronoun[edit]

önmagunk

  1. ourselves

Declension[edit]

Inflection (stem in -a-, back harmony)
singular plural
nominative önmagunk
accusative önmagunkat
dative önmagunknak
instrumental önmagunkkal
causal-final önmagunkért
translative önmagunkká
terminative önmagunkig
essive-formal önmagunkként
essive-modal
inessive önmagunkban
superessive önmagunkon
adessive önmagunknál
illative önmagunkba
sublative önmagunkra
allative önmagunkhoz
elative önmagunkból
delative önmagunkról
ablative önmagunktól
non-attributive
possessive - singular
önmagunké
non-attributive
possessive - plural
önmagunkéi

Synonyms[edit]

See also[edit]