algus

From Wiktionary, the free dictionary
Archived revision by WingerBot (talk | contribs) as of 03:15, 7 August 2019.
Jump to navigation Jump to search

Estonian

Etymology

From algama +‎ -us.

Noun

algus (genitive alguse, partitive algust)

  1. beginning

Inflection

Declension of algus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative algus algused
accusative nom.
gen. alguse
genitive alguste
partitive algust algusi
illative algusse
algusesse
algustesse
algusisse
inessive alguses algustes
algusis
elative algusest algustest
algusist
allative algusele algustele
algusile
adessive algusel algustel
algusil
ablative alguselt algustelt
algusilt
translative alguseks algusteks
algusiks
terminative alguseni algusteni
essive algusena algustena
abessive alguseta algusteta
comitative algusega algustega
Declension of algus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative algus algused
accusative nom.
gen. alguse
genitive alguste
partitive algust alguseid
illative algusesse algustesse
alguseisse
inessive alguses algustes
alguseis
elative algusest algustest
alguseist
allative algusele algustele
alguseile
adessive algusel algustel
alguseil
ablative alguselt algustelt
alguseilt
translative alguseks algusteks
alguseiks
terminative alguseni algusteni
essive algusena algustena
abessive alguseta algusteta
comitative algusega algustega

Latin

Noun

algus m (genitive algūs); fourth declension

  1. the feeling of cold, coldness

Declension

Fourth-declension noun.

Case Singular Plural
Nominative algus algūs
Genitive algūs alguum
Dative alguī algibus
Accusative algum algūs
Ablative algū algibus
Vocative algus algūs

References