halogeen

Afrikaans

Noun

halogeen (plural halogene)

1. (chemistry) halogen (any element of group 17 of the periodic table)

---

Dutch

Etymology

Borrowed from New Latin halogenium, from Swedish halogen, both coined by Jöns Jakob Berzelius, a Swedish chemist. Formed from Ancient Greek ἅλς (háls, “salt”) +‎ -geen (“produce”), referring to elements which produce a salt in union with a metal.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˌɦaː.loːˈɣeːn/

• Audio

  (file)

• Hyphenation: ha‧lo‧geen
• Rhymes: -eːn

Noun

halogeen n (plural halogenen, diminutive halogeentje n)

1. halogen (any element of group 7 of the periodic table)

Derived terms

• halogeenlamp
• halogeenlicht
• halogeenverlichting

---

Estonian

Etymology

(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)

Noun

halogeen (genitive halogeeni, partitive halogeeni)

1. (chemistry) halogen

Declension

Declension of halogeen (type riik)

	singular	plural
nominative	halogeen	halogeenid
genitive	halogeeni	halogeenide
partitive	halogeeni	halogeene / halogeenisid
illative	halogeeni / halogeenisse	halogeenidesse / halogeenesse
inessive	halogeenis	halogeenides / halogeenes
elative	halogeenist	halogeenidest / halogeenest
allative	halogeenile	halogeenidele / halogeenele
adessive	halogeenil	halogeenidel / halogeenel
ablative	halogeenilt	halogeenidelt / halogeenelt
translative	halogeeniks	halogeenideks / halogeeneks
terminative	halogeenini	halogeenideni
essive	halogeenina	halogeenidena
abessive	halogeenita	halogeenideta
comitative	halogeeniga	halogeenidega

Further reading

• halogeen in Eesti keele seletav sõnaraamat
• halogeen in Sõnaveeb