kogu

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *koko. Cognate to Finnish koko (“size”), koota (“to gather”) and kokous (“assembly, meeting”). Compare also Eastern Mari кугу (kugu, “big”)

Noun

kogu (genitive kogu, partitive kogu)

1. assembly, council
2. body, mass

Declension

Inflection of kogu (ÕS type 17/elu, no gradation)

	singular	plural
nominative	kogu	kogud
accusative	kogu	kogud
genitive	kogu	kogude
partitive	kogu	kogusid
illative	kokku kogusse	kogudesse
inessive	kogus	kogudes
elative	kogust	kogudest
allative	kogule	kogudele
adessive	kogul	kogudel
ablative	kogult	kogudelt
translative	koguks	kogudeks
terminative	koguni	kogudeni
essive	koguna	kogudena
abessive	koguta	kogudeta
comitative	koguga	kogudega

Pronoun

kogu

1. all, whole, entire

Usage notes

Does not inflect.

Derived terms

• raamatukogu
• riigikogu