kohane

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian[edit]

Etymology[edit]

From koht +‎ -ne.

Adjective[edit]

kohane (genitive kohase, partitive kohast, comparative kohasem, superlative kõige kohasem)

  1. suitable, right, appropriate, relevant

Declension[edit]

Declension of kohane (ÕS type 10/soolane, no gradation)
singular plural
nominative kohane kohased
accusative nom.
gen. kohase
genitive kohaste
partitive kohast kohaseid
illative kohasesse kohastesse
kohaseisse
inessive kohases kohastes
kohaseis
elative kohasest kohastest
kohaseist
allative kohasele kohastele
kohaseile
adessive kohasel kohastel
kohaseil
ablative kohaselt kohastelt
kohaseilt
translative kohaseks kohasteks
kohaseiks
terminative kohaseni kohasteni
essive kohasena kohastena
abessive kohaseta kohasteta
comitative kohasega kohastega

Derived terms[edit]

Verb[edit]

kohane

  1. inflection of kohanema:
    1. present indicative connegative
    2. second-person singular present imperative

Further reading[edit]

  • kohane”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • kohane”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • kohane in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)