lõputu

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From lõpp (end) +‎ -tu (-less).

Adjective

[edit]

lõputu (genitive lõputu, partitive lõputut, comparative lõputum, superlative kõige lõputum)

  1. endless, unending, interminable, neverending

Declension

[edit]
Declension of lõputu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative lõputu lõputud
accusative nom.
gen. lõputu
genitive lõputute
partitive lõputut lõputuid
illative lõputusse lõpututesse
lõputuisse
inessive lõputus lõpututes
lõputuis
elative lõputust lõpututest
lõputuist
allative lõputule lõpututele
lõputuile
adessive lõputul lõpututel
lõputuil
ablative lõputult lõpututelt
lõputuilt
translative lõputuks lõpututeks
lõputuiks
terminative lõputuni lõpututeni
essive lõputuna lõpututena
abessive lõpututa lõpututeta
comitative lõputuga lõpututega
[edit]

Further reading

[edit]
  • lõputu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • lõputu”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • lõputu in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)