klassikaal

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Dutch

[edit]

Etymology

[edit]

From klas +‎ -aal.

Pronunciation

[edit]
  • Audio:(file)
  • Hyphenation: klas‧si‧kaal

Adjective

[edit]

klassikaal (comparative klassikaler, superlative klassikaalst)

  1. related to or based on a school class
    Op een Montessori-school werken de kinderen heel zelfstandig en minder klassikaal.
    At a Montessori school, children work very independently and less in a classroom setting.

Inflection

[edit]
Declension of klassikaal
uninflected klassikaal
inflected klassikale
comparative klassikaler
positive comparative superlative
predicative/adverbial klassikaal klassikaler het klassikaalst
het klassikaalste
indefinite m./f. sing. klassikale klassikalere klassikaalste
n. sing. klassikaal klassikaler klassikaalste
plural klassikale klassikalere klassikaalste
definite klassikale klassikalere klassikaalste
partitive klassikaals klassikalers