eesti

Definition from Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: Eesti

Estonian[edit]

Etymology[edit]

See Eesti.

Adjective[edit]

eesti

  1. Estonian
    Ta ei räägi eesti keelt.
    He doesn't speak Estonian.

Usage notes[edit]

Does not inflect.

See also[edit]


Finnish[edit]

Etymology[edit]

See Eesti.

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /ˈeːsti/, [ˈe̞ːs̠t̪i]
  • Rhymes: -eːsti
  • Syllabification: ees‧ti

Noun[edit]

eesti

  1. (colloquial) Synonym of viro (language).

Declension[edit]

Inflection of eesti (Kotus type 5/risti, no gradation)
nominative eesti
genitive eestin
partitive eestiä
illative eestiin
singular plural
nominative eesti
accusative nom. eesti
gen. eestin
genitive eestin
partitive eestiä
inessive eestissä
elative eestistä
illative eestiin
adessive eestillä
ablative eestiltä
allative eestille
essive eestinä
translative eestiksi
instructive
abessive eestittä
comitative
Possessive forms of eesti (type risti)
possessor singular plural
1st person eestini eestimme
2nd person eestisi eestinne
3rd person eestinsä

Anagrams[edit]