isik

See also: ışık and Işık

Estonian

Etymology

From ise +‎ -k.

Noun

isik (genitive isiku, partitive isikut)

1. person

Declension

Declension of isik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
		singular	plural
nominative		isik	isikud
accusative	nom.
	gen.	isiku
genitive			isikute
partitive		isikut	isikuid
illative		isikusse	isikutesse isikuisse
inessive		isikus	isikutes isikuis
elative		isikust	isikutest isikuist
allative		isikule	isikutele isikuile
adessive		isikul	isikutel isikuil
ablative		isikult	isikutelt isikuilt
translative		isikuks	isikuteks isikuiks
terminative		isikuni	isikuteni
essive		isikuna	isikutena
abessive		isikuta	isikuteta
comitative		isikuga	isikutega

Further reading

• “isik”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
• “isik”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• isik in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Hungarian

Etymology

isi +‎ -k

Pronunciation

• IPA^(key): [ˈiʃik]
• Hyphenation: isik

Noun

isik

1. nominative plural of isi