isik

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: ışık and Işık

Estonian[edit]

Etymology[edit]

From ise +‎ -k.

Noun[edit]

isik (genitive isiku, partitive isikut)

  1. person

Declension[edit]

Declension of isik (ÕS type 2/õpik, no gradation)
singular plural
nominative isik isikud
accusative nom.
gen. isiku
genitive isikute
partitive isikut isikuid
illative isikusse isikutesse
isikuisse
inessive isikus isikutes
isikuis
elative isikust isikutest
isikuist
allative isikule isikutele
isikuile
adessive isikul isikutel
isikuil
ablative isikult isikutelt
isikuilt
translative isikuks isikuteks
isikuiks
terminative isikuni isikuteni
essive isikuna isikutena
abessive isikuta isikuteta
comitative isikuga isikutega

Further reading[edit]

  • isik”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
  • isik”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • isik in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Hungarian[edit]

Etymology[edit]

isi +‎ -k

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): [ˈiʃik]
  • Hyphenation: isik

Noun[edit]

isik

  1. nominative plural of isi