kaiva

Finnish

Verb

kaiva

1. inflection of kaivaa:
   1. present active indicative connegative
   2. second-person singular present imperative
   3. second-person singular present active imperative connegative

Anagrams

• Kaavi, kaavi, kivaa, vikaa

Latvian

Noun

kaiva f (4th declension)

1. (poetic) gull, seagull; alternative form of kaija

   gar tukšo krastu kliedzot laižas kaivas ― seagulls flew squawking along the empty shore

Declension

Declension of kaiva (4th)

	singular	plural
nominative	kaiva	kaivas
genitive	kaivas	kaivu
dative	kaivai	kaivām
accusative	kaivu	kaivas
instrumental	kaivu	kaivām
locative	kaivā	kaivās
vocative	kaiva	kaivas

Votic

The spelling of this entry has been normalized from kaivaa according to the principles established by Wiktionary's editor community as described at Wiktionary:Votic entry guidelines or recent spelling standards of the language.

Etymology

From Proto-Finnic *kaivadak, from Proto-Uralic *kajwa-.

Pronunciation

• (Luutsa, Liivčülä) IPA^(key): /ˈkɑi̯vɑː/, [ˈkɑi̯vɑ]
• (Jõgõperä) IPA^(key): /ˈkɑi̯vɑː/, [ˈkɑi̯vɑ]
• (Central Votic) IPA^(key): /ˈkɑi̯vɑː/, [ˈkɑi̯vɑː]
• (Eastern Votic) IPA^(key): /ˈkɑi̯vɑːɡ/, [ˈkɑi̯vɑːɡ̊]
• Rhymes: -ɑi̯vɑː
• Hyphenation: kai‧va

Verb

kaiva

1. (transitive) to dig
2. (transitive) to gouge (a hole into)
3. (transitive) to dig up, rummage
4. (transitive) to take out, dig out

Inflection

Conjugation of kaiva (type III-3/anta, no gradation)
Indicative
Present			Perfect
	positive	negative		positive	negative
1st singular	kaivõn	en kaivõ	1st singular	õõn kaivõnnu	en õõ kaivõnnu
2nd singular	kaivõd	ed kaivõ	2nd singular	õõd kaivõnnu	ed õõ kaivõnnu
3rd singular	kaivõb	eb kaivõ	3rd singular	on kaivõnnu	eb õõ kaivõnnu
1st plural	kaivõmmõ	emme kaivõ	1st plural	õõmmõ kaivõnnu	emme õõ kaivõnnu
2nd plural	kaivõttõ	ette kaivõ	2nd plural	õõttõ kaivõnnu	ette õõ kaivõnnu
3rd plural	kaivõta	eväd kaivõ	3rd plural	õlla kaivõttu	eväd õõ kaivõttu
impersonal	kaivõta	eväd kaivõ	impersonal	õlla kaivõttu	eväd õõ kaivõttu
Imperfect			Pluperfect
	positive	negative		positive	negative
1st singular	kaivin	en kaivõnnu	1st singular	õlin kaivõnnu	—
2nd singular	kaivid	ed kaivõnnu	2nd singular	õlid kaivõnnu	—
3rd singular	kaivi	eb kaivõnnu	3rd singular	õli kaivõnnu	—
1st plural	kaivimmõ	emme kaivõnnu	1st plural	õlimmõ kaivõnnu	—
2nd plural	kaivittõ	ette kaivõnnu	2nd plural	õlittõ kaivõnnu	—
3rd plural	kaivõtti	eväd kaivõttu	3rd plural	õlti kaivõttu	—
impersonal	kaivõtti	eväd kaivõttu	impersonal	õlti kaivõttu	—
Conditional
Present			Perfect
	positive	negative		positive	negative
1st singular	kaivõizin	en kaivõizʹ	1st singular	õll(õ)izin kaivõnnu	en õll(õ)izʹ kaivõnnu
2nd singular	kaivõizid	ed kaivõizʹ	2nd singular	õll(õ)izid kaivõnnu	ed õll(õ)izʹ kaivõnnu
3rd singular	kaivõizʹ	eb kaivõizʹ	3rd singular	õll(õ)izʹ kaivõnnu	eb õll(õ)izʹ kaivõnnu
1st plural	kaivõizimmõ	emme kaivõizʹ	1st plural	õll(õ)izimmõ kaivõnnu	emme õll(õ)izʹ kaivõnnu
2nd plural	kaivõizittõ	ette kaivõizʹ	2nd plural	õll(õ)izittõ kaivõnnu	ette õll(õ)izʹ kaivõnnu
3rd plural	kaivõttaizʹ	eväd kaivõttaizʹ	3rd plural	õltaizʹ kaivõttu	eväd õltaizʹ kaivõttu
impersonal	kaivõttaizʹ	eväd kaivõttaizʹ	impersonal	õltaizʹ kaivõttu	eväd õltaizʹ kaivõttu
Imperative
Present
	positive	negative
1st singular	—	—
2nd singular	kaivõ	elä kaivõ
3rd singular	kaivõgo1)	elko kaivõgo1)
1st plural	—	—
2nd plural	kaivõga	elka kaivõga
3rd plural	kaivõgod1)	—
impersonal	—	—
Nominal forms
Infinitives			Participles
				active	passive
1st		kaiva	present	kaivõjõ2)	—
2nd	illative	kaivõma	past	kaivõnnu	kaivõttu
	inessive	kaivõmõz	'Standardized' inflection based on the Vaipooli dialects; see WT:AVOT. 1) using la is more common 2) also used as the agent noun
	elative	kaivõmõss
	abessive	kaivõmõttõ

References

• Hallap, V.; Adler, E.; Grünberg, S.; Leppik, M. (2012), “kaivaa”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language]‎^[1], 2nd edition, Tallinn