konjunktsia

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search

Ingrian[edit]

Etymology[edit]

Ultimately from Latin coniunctio. Compare Finnish konjunktio and Swedish konjunktion.

Pronunciation[edit]

  • (Ala-Laukaa) IPA(key): /ˈkonjuŋkt͡siɑ/, [ˈko̞ɲːŭŋkˌt͡s̠iɑ]
  • (Soikkola) IPA(key): /ˈkonjuŋkt͡siɑ/, [ˈko̞njuŋkˌt͡siɑ]
  • Rhymes: -iɑ
  • Hyphenation: kon‧junkt‧si‧a

Noun[edit]

konjunktsia

  1. (grammar) conjunction

Declension[edit]

Declension of konjunktsia (type 3/kana, no gradation)
singular plural
nominative konjunktsia konjunktsiat
genitive konjunktsian konjunktsioin
partitive konjunktsiaa konjunktsioja
illative konjunktsiaa konjunktsioi
inessive konjunktsias konjunktsiois
elative konjunktsiast konjunktsioist
allative konjunktsialle konjunktsioille
adessive konjunktsial konjunktsioil
ablative konjunktsialt konjunktsioilt
translative konjunktsiaks konjunktsioiks
essive konjunktsianna, konjunktsiaan konjunktsioinna, konjunktsioin
exessive1) konjunktsiant konjunktsioint
1) obsolete
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

Synonyms[edit]

References[edit]

  • V. I. Junus (1936) Iƶoran Keelen Grammatikka[1], Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 27