vandaal

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: Vandaal

Dutch[edit]

Etymology[edit]

From Vandaal (Vandal), from Middle Dutch wandel (Vandal), from Latin Vandalus (Vandal).

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /vɑnˈdaːl/
  • (file)
  • Hyphenation: van‧daal
  • Rhymes: -aːl

Noun[edit]

vandaal m (plural vandalen, diminutive vandaaltje n)

  1. vandal

Related terms[edit]

Estonian[edit]

Etymology[edit]

(This etymology is missing or incomplete. Please add to it, or discuss it at the Etymology scriptorium.)

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /vɑnˈd̥ɑːl/, [vɑnˈd̥ɑːl]
  • Rhymes: -ɑːl
  • Hyphenation: van‧daal

Noun[edit]

vandaal (genitive vandaali, partitive vandaali)

  1. vandal (person who destroys property)
  2. Vandal (member of East Germanic tribe)

Declension[edit]

Declension of vandaal (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative vandaal vandaalid
accusative nom.
gen. vandaali
genitive vandaalide
partitive vandaali vandaale
vandaalisid
illative vandaali
vandaalisse
vandaalidesse
vandaalesse
inessive vandaalis vandaalides
vandaales
elative vandaalist vandaalidest
vandaalest
allative vandaalile vandaalidele
vandaalele
adessive vandaalil vandaalidel
vandaalel
ablative vandaalilt vandaalidelt
vandaalelt
translative vandaaliks vandaalideks
vandaaleks
terminative vandaalini vandaalideni
essive vandaalina vandaalidena
abessive vandaalita vandaalideta
comitative vandaaliga vandaalidega

Derived terms[edit]

References[edit]

  • vandaal in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • vandaal”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009