aastaaeg

Estonian

Etymology

From aasta (“year”) +‎ aeg (“time”), Calque of German Jahreszeit.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈɑːstɑˌɑe̯ɡ̊/, [ˈɑːstɑˌɑe̯ɡ̊]
• Rhymes: -ɑeɡ
• Hyphenation: aas‧ta‧aeg

Noun

aastaaeg (genitive aastaaja, partitive aastaaega)

1. season, time of year
   1. One of the four divisions of a year: spring, summer, autumn, winter.

      See kaunis paik väärib vaatamist igal aastaajal.

      This beautiful place should be seen in every season.

Declension

Declension of aastaaeg (ÕS type 22u/leib, g-j gradation)
		singular	plural
nominative		aastaaeg	aastaajad
accusative	nom.
	gen.	aastaaja
genitive			aastaaegade
partitive		aastaaega	aastaaegu aastaaegasid
illative		aastaaega aastaajasse	aastaaegadesse aastaajusse
inessive		aastaajas	aastaaegades aastaajus
elative		aastaajast	aastaaegadest aastaajust
allative		aastaajale	aastaaegadele aastaajule
adessive		aastaajal	aastaaegadel aastaajul
ablative		aastaajalt	aastaaegadelt aastaajult
translative		aastaajaks	aastaaegadeks aastaajuks
terminative		aastaajani	aastaaegadeni
essive		aastaajana	aastaaegadena
abessive		aastaajata	aastaaegadeta
comitative		aastaajaga	aastaaegadega

See also

Seasons in Estonian · aastaajad (layout · text) · category
kevad (“spring”)	suvi (“summer”)	sügis (“autumn”)	talv (“winter”)

References

• aastaaeg in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)