ainus

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: Ainus

Estonian[edit]

Pronunciation[edit]

  • IPA(key): /ˈɑi̯nus/, [ˈɑi̯nus]
  • (file)
  • Rhymes: -ɑinus
  • Hyphenation: ai‧nus

Etymology 1[edit]

From Proto-Finnic *ainaga, borrowed from Proto-Germanic *ainagaz, compare English any, Dutch enig, German einig, Icelandic einigur and Gothic 𐌰𐌹𐌽𐌰𐌷𐍃 (ainahs). Also posited to be a borrowing from Baltic, compare Latvian viens, Lithuanian vienas, Old Prussian ains. Cognates include Finnish ainoa, Votic ainõgo, Livonian āinagi, Ingrian ainava, Livvi aino, Ludian ainag and Veps ainag.

Adjective[edit]

ainus (genitive ainsa or ainu, partitive ainsat or ainust, comparative ainsam, superlative kõige ainsam)

  1. only, sole
    1. Having just one of sth/sb.
      Rästik on ainus teadaolev mürgine madu Eestis.
      The viper is the only known venomous snake in Estonia.
      Ainus bussiliin kulgeb saare ühest otsast teise.
      The only bus line goes from one side of the island to the other.
      Synonyms: üksainsam, ainuke, ainukene, üksainuke, üksainukene, üksainus, ainumane, ainumas, üksainumas, ainsam, ainukordne, singulaarne, unikaalne, ainuline, ainuvõimalik, üksik

Noun[edit]

ainus (genitive ainsa or ainu, partitive ainsat or ainust)

  1. (poetic) loved one
    Synonyms: ainuke, ainukene, kallim, armas, armastatu, armsam, kallis, armastus, kullakallis, kallike, kallikene, kullake, kullakene, kullapai, kõige armsam, armsaim, arm, lemmik
Declension[edit]
Declension of ainus (ÕS type 3/vaher, length gradation)
singular plural
nominative ainus ainsad
accusative nom.
gen. ainsa
genitive ainsate
partitive ainsat ainsaid
illative ainsasse ainsatesse
ainsaisse
inessive ainsas ainsates
ainsais
elative ainsast ainsatest
ainsaist
allative ainsale ainsatele
ainsaile
adessive ainsal ainsatel
ainsail
ablative ainsalt ainsatelt
ainsailt
translative ainsaks ainsateks
ainsaiks
terminative ainsani ainsateni
essive ainsana ainsatena
abessive ainsata ainsateta
comitative ainsaga ainsatega
Declension of ainus (ÕS type 5/liige, length gradation)
singular plural
nominative ainus ainsad
accusative nom.
gen. ainsa
genitive ainsate
partitive ainust ainsaid
illative ainsasse ainsatesse
ainsaisse
inessive ainsas ainsates
ainsais
elative ainsast ainsatest
ainsaist
allative ainsale ainsatele
ainsaile
adessive ainsal ainsatel
ainsail
ablative ainsalt ainsatelt
ainsailt
translative ainsaks ainsateks
ainsaiks
terminative ainsani ainsateni
essive ainsana ainsatena
abessive ainsata ainsateta
comitative ainsaga ainsatega

(archaic):

Declension of ainus (ÕS type 7/kallas, length gradation)
singular plural
nominative ainus ainud
accusative nom.
gen. ainu
genitive ainuste
partitive ainust ainuid
illative ainusse ainustesse
ainuisse
inessive ainus ainustes
ainuis
elative ainust ainustest
ainuist
allative ainule ainustele
ainuile
adessive ainul ainustel
ainuil
ablative ainult ainustelt
ainuilt
translative ainuks ainusteks
ainuiks
terminative ainuni ainusteni
essive ainuna ainustena
abessive ainuta ainusteta
comitative ainuga ainustega

Derived terms[edit]

nouns
adjectives
adverbs

Compounds[edit]

Etymology 2[edit]

Noun[edit]

ainus

  1. inessive plural of ain

Etymology 3[edit]

Noun[edit]

ainus

  1. inessive singular of ainu

References[edit]

Portuguese[edit]

Adjective[edit]

ainus

  1. masculine/feminine plural of ainu

Noun[edit]

ainus m or f

  1. plural of ainu

Spanish[edit]

Adjective[edit]

ainus pl

  1. plural of ainu

Noun[edit]

ainus pl

  1. plural of ainu