bemuren

Dutch

Etymology

From muur +‎ be- -en.

Pronunciation

• IPA^(key): /bəˈmyː.rə(n)/

• Audio

  (file)

• Hyphenation: be‧mu‧ren
• Rhymes: -yrən

Verb

bemuren

1. (transitive) to fortify with a wall, to wall

   Synonym: ommuren

Inflection

Conjugation of bemuren (weak, prefixed)
infinitive	bemuren
past singular	bemuurde
past participle	bemuurd
infinitive	bemuren
gerund	bemuren n
	present tense	past tense
1st person singular	bemuur	bemuurde
2nd person sing. (jij)	bemuurt	bemuurde
2nd person sing. (u)	bemuurt	bemuurde
2nd person sing. (gij)	bemuurt	bemuurde
3rd person singular	bemuurt	bemuurde
plural	bemuren	bemuurden
subjunctive sing.1	bemure	bemuurde
subjunctive plur.1	bemuren	bemuurden
imperative sing.	bemuur
imperative plur.1	bemuurt
participles	bemurend	bemuurd
1) Archaic.

Derived terms

• bemuring