mees

See also: Mees and meés

Afrikaans

Etymology

From Dutch mees.

Noun

mees (plural mese)

1. tit, chickadee

---

Dutch

Etymology

From Middle Dutch mêse, from Old Dutch *mēsa, from Proto-Germanic *maisǭ (“chickadee, titmouse”).

Pronunciation

• IPA^(key): /meːs/

• audio

  (file)

• Hyphenation: mees
• Rhymes: -eːs

Noun

mees f (plural mezen, diminutive meesje n)

1. tit, bird of the family Paridae

Derived terms

• blauwmees
• buidelmees
• glanskopmees
• koolmees
• kuifmees
• matkopmees
• mezenkooi
• pimpelmees
• staartmees

---

Estonian

Mees

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈmeːs/
• Hyphenation: mees

Etymology 1

From Proto-Finnic *mees. Possibly derived from Proto-Germanic *mēgaz, compare Gothic 𐌼𐌴𐌲𐍃 (mēgs), Old English mǣġ and Old Norse mágr.

Cognate with Finnish mies, Votic meez, Ingrian meez, Livvi mies, Ludian miez, Livonian mīez and Veps mez'.

Noun

mees (genitive mehe, partitive meest)

1. man
   1. An adult male human.

      Kui palju on teie kolleegide hulgas mehi?

      How many of your colleagues are men?

   2. (without reference to gender) human, person

      Tegin ausa mehe näo pähe.

      I put on the face of an honest person.

2. husband
   1. A woman's spouse, consort or sexual partner.

      Tema endine mees on ohvitser.

      Her ex-husband/boyfriend is now a military officer.

3. (informal) Expressing a wish or gratitude (often in the translative case).

   Aita natuke, ole meheks!

   C'mon, help me out a bit!

   (literally, “Help me out a bit, be a man!”)

   Ole meheks aitamast!

   Thanks for helping!

   (literally, “Be a man for helping me!”)

Declension

Declension of mees (type suur)

	singular	plural
nominative	mees	mehed
genitive	mehe	meeste
partitive	meest	mehi
illative	mehesse	meestesse / mehisse
inessive	mehes	meestes / mehis
elative	mehest	meestest / mehist
allative	mehele	meestele / mehile
adessive	mehel	meestel / mehil
ablative	mehelt	meestelt / mehilt
translative	meheks	meesteks / mehiks
terminative	meheni	meesteni
essive	mehena	meestena
abessive	meheta	meesteta
comitative	mehega	meestega

Synonyms

• (human, person): inimene
• (husband): abielumees, naisemees

Antonyms

• (male human): naine
• (husband): naine, abielunaine; poissmees

Derived terms

Derived terms

• eksmees
• meeskond
  • meeskondlik
  • meeskondlikkus

• mehelik
  • mehelikkus
• mehestama
• mehestuma

• mehike
• mehine
  • mehistama
  • mehistuma
  • mehisus

• mehitama

Compounds

• abielumees
• abimees
• asjamees
• aumees
• bassimees
• elumees
• esimees
• hallipassimees
• härrasmees
• itimees
• jahimees
• jalamees
• jumalamees
• jutumees
• jõulumees
• jõumees
• kaameramees
• kalamees
• kaupmees
• keelemees
• kellamees
• kirikumees
• kirjamees
• kojamees
• kõnemees
• laulumees
• leskmees
• lumemees
• maamees
• meistrimees
• meremees
• müügimees
• naabrimees
• naisemees
• noormees
• peamees
• peigmees
• peremees
• poissmees
• postimees
• põllumees
• rahvamees
• ratsamees
• reamees
• remondimees
• riigimees
• rännumees
• saamamees
• saunamees
• seltsimees
• spordimees
• suitsumees
• sulemees
• sõbramees
• sõjamees
• talumees
• teomees
• torumees
• turvamees
• täismees
• töömees
• tüürimees
• vahemees
• vanamees
• vikatimees
• voorimees
• vägimees
• väikemees
• väimees
• võidumees
• ärimees

 

• meeshaaval
• meeshääl
• meesisik
• meeskodanik
• meeskoor
• meesnäitleja
• meesolend
• meesolevus
• meespere
• meespool
• meessugu
• meessugulane
• meessõber
• meestegelane
• meesterahvas
• meheau
• mehehakatis
• mehehing
• mehehull
• mehehääl
• meheiga
• mehejutt
• mehejõmm
• mehejõud
• mehekõrgune
• mehemoodi
• mehenäru
• mehesõna
• mehetegu
• mehetöö

 

Etymology 2

Noun

mees

1. inessive singular of mesi

References

• mees in Sõnaveeb

---

Ingrian

Mees.

Etymology

From Proto-Finnic *mees. Cognates include Finnish mies and Estonian mees.

Pronunciation

• (Ala-Laukaa, Soikkola) IPA^(key): /ˈmeːs/
  • (Saarve) IPA^(key): /ˈmiːs/ (phonemic spelling: miis)
• (Hevaha) IPA^(key): /ˈmiːs/ (phonemic spelling: miis)
• (Ylä-Laukaa) IPA^(key): /ˈmiːʃ/ (phonemic spelling: miiš)
• Hyphenation: mees

Noun

mees (genitive meehen, partitive meestä)

1. man
   • 1936, V. I. Junus, Iƶoran Keelen Grammatikka‎^[1], Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 70:

     Mees oli viijenkymmenän voovven ikkäin.

     The man was fifty years old.

   • 1936, D. I. Efimov, Lukukirja: Inkeroisia alkușkouluja vart (toin osa), Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 28:

     A teen äärees istuu mees adran pääl.

     And next to it a man sits on the hood of a plough.

2. husband

Declension

Declension of mees (type 2/mees, no gradation)
	singular	plural
nominative	mees	meehet
genitive	meehen	meehiin
partitive	meestä	meehiä
illative	meehee	meehii
inessive	meehees	meehiis
elative	meehest	meehist
allative	meehelle	meehille
adessive	meeheel	meehiil
ablative	meehelt	meehilt
translative	meeheks	meehiks
essive	meehennä, meeheen	meehinnä, meehiin
exessive1)	meehent	meehint
1) obsolete *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

References

• V. I. Junus (1936) Iƶoran Keelen Grammatikka‎^[2], Leningrad: Riikin Ucebno-pedagogiceskoi Izdateljstva, page 28
• Ruben E. Nirvi (1971) Inkeroismurteiden Sanakirja, Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, page 308
• Olga I. Konkova; Nikita A. Dyachkov (2014) Inkeroin Keel: Пособие по Ижорскому Языку‎^[3], →ISBN, page 80

---

Latin

Verb

meēs

1. second-person singular present active subjunctive of meō

---

Spanish

Verb

mees

1. Informal second-person singular (tú) negative imperative form of mear.
2. Informal second-person singular (tú) present subjunctive form of mear.