Definition from Wiktionary, the free dictionary
Jump to: navigation, search

Romansch[edit]

Alternative forms[edit]

  • (Rumantsch Grischun, Sursilvan) si
  • (Sutsilvan, Surmiran) sen, se

Etymology[edit]

EB1911 - Volume 01 - Page 001 - 1.svg This entry lacks etymological information. If you are familiar with the origin of this term, please add it to the page per etymology instructions. You can also discuss it at the Etymology scriptorium.
Particularly: “Latin supra or super or sursum?”

Adverb[edit]

  1. (Puter, Vallader) up, upward, upwards

Veps[edit]

Etymology[edit]

From Proto-Finnic *süü.

Noun[edit]

  1. cause
  2. reason, motive

Inflection[edit]

Inflection of
nominative sing.
genitive sing. sün
partitive sing. süd
partitive plur. süid
singular plural
nominative süd
accusative sün süd
genitive sün süiden
partitive süd süid
essive-instructive sün süin
translative süks süikš
inessive süs süiš
elative süspäi süišpäi
illative  ? süihe
adessive sül süil
ablative sülpäi süilpäi
allative süle süile
abessive süta süita
comitative sünke süidenke
prolative südme süidme
approximative I sünno süidenno
approximative II sünnoks süidennoks
egressive sünnopäi süidennopäi
terminative I  ? süihesai
terminative II sülesai süilesai
terminative III süssai
additive I  ? süihepäi
additive II sülepäi süilepäi

References[edit]

  • Zajceva, N. G.; Mullonen, M. I. (2007), “мотив, повод, причина”, in Uz’ venä-vepsläine vajehnik / Novyj russko-vepsskij slovarʹ [New Russian–Veps Dictionary], Petrozavodsk: Periodika